Tartu Ülikool valib taas rektorit. Vivat academia!
20. aprillil langetab valimiskogu, kuhu kuuluvad ülikooli nõukogu, senati, valdkondade nõukogude ja üliõpilasesinduse liikmed ning vähemalt 20-tunnise nädalakoormusega professorid, otsuse, kes hakkab ülikooli juhtima järgmisel viiel aastal.
Rektorivalimised puudutavad kogu ülikooliperet, kuid ka Eesti tulevikku. Sestap küsis Universitas Tartuensis rektoriks kandideerijatelt: mis on see, mida valituks osutumise korral kavatsete ülikoolis ja Eesti hariduselus ametiaja jooksul kindlasti korda saata? Mil moel plaanite seda teha?
Raul Eamets, makroökonoomika professor, sotsiaalteaduste valdkonna dekaan
Minu kolm valmislubadust on järgmised. Esiteks, teadlastele tuleb tagada töökohakindlus ja kõigile töötajatele palgatõus. Praegu on konkurentsipõhise ja baasrahastuse proportsioon ülikooli teadusrahas 82% ja 18%. Seda tuleb muuta, et tagada teadlastele töökoha- ja palgakindlus ning muuta ülikool praegusega võrreldes atraktiivsemaks tööandjaks. Kuidas seda saavutada?
Rektor peab olema aktiivne ka väljaspool ülikooli, et juba tehtud poliitilised otsused ka ellu viidaks. Pean silmas erakondade lubadust suurendada tegevustoetusi järgneva nelja aasta jooksul 15% ning viia teadusrahastus 1% tasemele SKP-st. Arvestades üldiseid majanduslikke trende, on suund pigem kulude kärpimisele. Haridus, sh kõrgharidus, on sarnane valdkond riigi kaitsevõimega; kui me sinna ei investeeri, siis ei ole ka riigil tulevikku.
Muuta tuleks ka teadusraha jaotamise skeemi riigi tasandil, st baasfinantseerimise osakaal peab suurenema kolmandikuni kogu teadusrahast. Tegevustoetuse lubatud suurendamine ja baasfinantseeringu jaotusskeemi ümbervaatamine koos täiendava eraraha kaasamisega võimaldaks tõsta palku viie aasta jooksul praegusega võrreldes 75%.
Teiseks, õpe tuleb muuta paindlikumaks. Maailm meie ümber muutub dünaamilisemaks. Inimesed vahetavad tihedamini töökohti, sageli ka eriala. Üha rohkem tuleb meile õppima inimesi, kellel on tööturu kogemus. Praegu õpib sessioonõppes või osakoormusega 30% üliõpilastest, magistriõppes on see osakaal 50%, kokku kahel õppetasandil ligi 4000 tudengit. Seega muutub õppija nõudlikumaks.
Ka õpetamine peab muutuma paindlikumaks. Kogu õppekavade loomise, arendamise ja kinnitamise süsteemi saab ja tuleb muuta paindlikumaks, protsessi kiiremaks. Samas tuleb endale selgelt aru anda, et mis tahes paindlike, tasuliste, sessioonõppeliste, osakoormusega jt õppevormide ellukutsumine ei tohi tuua kaasa õpetamise kvaliteedi langust. Pole vahet, kas inimene õpib tasuta päevaõppes või osakoormusega sessioonõppes, nõuded peavad olema ühesugused.
Aladel, kus peaaegu kogu magistriõpe on muutnud sessioonõppeks, on vaja luua eraldi individuaalõpe kõige tublimatele, et viia nad lõpuks doktorikraadini. Kui me ei suuda doktorantuuri tuua eesti keelt oskavaid noori, siis ülikool rahvusülikoolina ei ole enam jätkusuutlik, sest lõpuks meil ei ole enam kedagi, kes õpetaks tudengeid eesti keeles.
Kolmandaks, rektor peab seisma tudengite toimetuleku eest. Suure tõenäosusega jääb lähitulevikus kehtima praegune süsteem, kus suure turunõudlusega erialadel õppimise eest on võimalik tasu küsida, kuid enamikul erialadest säilib tasuta õpe. Seda silmas pidades on vaja muuta nii toimetulekutoetuste, stipendiumide kui ka õppelaenu süsteemi.
Tudengite toimetulekutoetus ja tulemusstipendium on elukalliduse kiire tõusu tõttu ilmselgelt ajale jalgu jäänud; rektor peab kasutama nii Rektorite Nõukogu kui ka omaenda isiklikku sotsiaalset kapitali, et riigi tasandil tehtaks vastavad poliitilised otsused. Sama kehtib õppelaenusüsteemi kohta. Eesmärk peaks olema riikliku õppelaenusüsteemi loomine mõistliku intressiga, mis tagaks tudengite reaalse toimetuleku. Süsteem peaks sisaldama ka kompensatsioonimehhanismi ehk teatud tingimustel (töötamine riigile vajalikul erialal) aidataks õppelaen kustutada.
Ülikool peab tegema aktiivsemalt turunduskampaaniaid, et tagada oma liikmetele Tartu toitlustusasutustes, spordiklubides jne soodustingimused.
Toomas Asser, akadeemik, rektor
Viis aastat tagasi rektoriks kandideerides rõhutasin, et soovin pühenduda Tartu Ülikooli positsiooni tugevdamisele ning ülikooli ja tema teadlaste panuse suurendamisele Eesti ühiskonna juhtimisel. Julgen arvata, et nende eesmärkide täitmine on olnud edukas, aga samamoodi kinnitan, et need eesmärgid on täpselt sama aktuaalsed ka eesseisval viiel aastal.
Ülesande täitmiseks on oluline saavutada edu läbirääkimistel riigivalitsejatega ülikooli piisava riigieelarvelise rahastamise ja aruka õigusruumi küsimustes, kasvatada piisavalt eestikeelset akadeemilist järelpõlve ja tagada ülikooli kogukonnale – üliõpilastest emeriitideni – õiglane sissetulek. Ülikool on Eesti ühiskonnas eestvedaja – nii innovatsiooni, kestliku arengu kui ka ühiskondliku kasu suurendamisel. Selleks peame ülikoolis veel rohkem ära kasutama oma erialade rohkusest ja koostöövõimalustest tulenevaid eeliseid. Viis aastat on paras aeg, et järjepideva tööga saavutada rahvusvaheliselt tunnustatud kestliku arengu teemade eestvedaja staatus ja ülikooli enda toimimine läbivalt kestlikkuse põhimõtteid järgiva organisatsioonina.
Järelkasvule mõeldes on oluline keskenduda üliõpilastele positiivse õpikogemuse kujundamisele. See hõlmab väga laia teemaderingi – näiteks ajakohased õppekavad ja eri õppevormid, digitaalsed tugisüsteemid, rahvusvahelise õpirände võimalused, toetavad teenused, õppetoetused ja stipendiumid ning üliõpilaste kaasatus ülikooli juhtimisse. Ülikooliajast parima kogemuse saanud vilistlased tunnevad uhkusega sidet oma alma mater’iga, olles valmis osalema õppe kujundamises ja uute üliõpilaste toetamises.
Motiveeritud ja andekatest üliõpilastest saavad doktorantuuri astumisel meie kolleegid – ka doktoriõppe arendamisega ja noorte jaoks akadeemilise karjäärimudeli (ametikohakindlus, edutamisväljavaated) ellurakendamisega tuleb järgmise viie aasta jooksul pikkade sammudega edasi liikuda. Ühiselt riigi ja ettevõtjatega on vaja leida meetmed, millega väärtustada doktorikraadi ühiskonnas ja suurendada eestlaste motivatsiooni tulla doktoriõppesse.
Eelnevale lisaks on täpselt viie aasta pärast loodetavasti teoks saanud praegu alles kapitalieelarve kokkuleppe staatuses arendus: Maarjaväljal on laienenud 21. sajandi tehnoloogialinnak, kus on sujuvalt ühendatud teadustöö, õppimine ja rohepöörde katseala. Seal on selleks ajaks valmis või valmimisjärgus ka uus hoone kaasaegse töö- ja õpikeskkonnaga tehnoloogiainstituudi, molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning farmaatsia instituudi tööperede jaoks.
Ja viimaks. Arengukavas on ülikooli järgmise 15–20 aasta ambitsioonina sõnastatud jõudmine samale tasemele tugevate Põhjamaade ülikoolidega, mis kuuluvad rahvusvaheliste edetabelite järgi maailma saja parima hulka. Ülikooli viimaste aastate areng lubab arvata, et see eesmärk on saavutatav. Mina usun, et viie aasta pärast oleme selles suunas jõudsalt edasi kasvanud.
Vastus küsimusele „Kuidas seda kõike saavutada?“ on lihtne. Ülikooli juhtimine on võimalik ainult meie põhiväärtustele tuginedes, dialoogi pidades ja koostöös pädevate inimestega. Valituks osutudes kavatsen jätkata ülikooli juhtimist usalduspõhiselt, eri tasandi juhte võimestavalt, töötajatele ja üliõpilastele kaasarääkimise võimalusi pakkudes ning võimalikult selgeid töö- ja juhtimisprotsesse kasutades.
Jaak Vilo, akadeemik, bioinformaatika professor, arvutiteaduste instituudi andmeteaduse õppetooli juhataja
Hea ülikooli retsept on lihtne: õppimine ja töö peavad olema huvitavad, olulised ja tulemuslikud. Selleks peavad töökeskkond, vahendid, võimalused ja palk olema piisavalt head ning lisaks peab jääma aega enesetäienduseks ja isiklikuks eluks. Ühiskond ootab nende võimaluste pakkumise eest reaalseid tulemusi ja mõju – hästi koolitatud järelkasvu kõikidelt erialadelt koos oluliste teadustulemustega, mis mõjutavad positiivselt Eesti ühiskonna ja majanduse käekäiku. Ülikool peab üha kiiremini muutuvas maailmas pidevalt uuenema, samal ajal tagades piisava stabiilsuse muutustega toimetulekuks. Lühike, keskmiselt viieaastane haridustee ülikoolis peab andma aluse pikaks edukaks karjääriks koos kõikvõimalike hilisemate enesetäiendusvõimalustega.
Suurepärase ülikooli saavutamiseks peavad siia õppima ja tööle tulema parimad noored – see aitab hoida ülikooli kogu aeg värskena. Noored valivad keskkonna, kus on sarnaselt mõtlevad edumeelsed inimesed ja toimub pidev edasiliikumine. Oma panus tuleb anda kogu maailma teadmiste ja oskuste pagasisse. See eeldab ühelt poolt uusi ideid, kuid teisalt ka oskust ja tahet oma ideed ellu viia ja tulemusteni jõuda. Pidev sisulise kvaliteedi põhine edasiliikumine on peamine püsiväärtus, mida tuleb toetada ja millest kõik tegevused peavad lähtuma.
Valimisprogramm on üsna lihtne: rektori ülesanne on arendada edumeelset, tulemuslikku ülikooli, kuhu noored tahavad tulla ennast, ülikooli, Eestit ja maailma paremaks tegema. Töökeskkond peab toetama võimalikult tulemuslikku tööd. Eesti ühiskond on uhke siis, kui meie väikese riigi suur rahvusülikool suudab olla maailma tippude vääriline ja arendada kogu Eestit. Meilt oodatakse ideid, avastusi ja tulemusi koos lihtsate seletustega maailma keerukuse paremaks mõistmiseks.
Noortel on keerulistes oludes praegu palju valikuid. Ülikool peab toetama igaühe püüet saada võimalikult pädevaks. Iga eriala tippudel peab alati olema parim võimalus tagada endale tuleviku töökoht, kus efektiivselt ja konkurentsivõimeliselt tegutseda ning nii ennast kui ka Eestit aidata. Kui sa oled end ülikoolis õppimise või töötamise käigus korduvalt ületanud, on hiljem ka väljaspool ülikooli kergem edu saavutada. Parimatele peab ülikool olema ka ise atraktiivne tööandja.
Ülikooli juhtkond peab koos senati, valdkondade ja instituutidega olema ideedele avatud, et kujundada arenev ja tulemuslik ülikool. Rektor saab teha ühelt poolt justkui üsna vähe, sest seda ägedat päris tööd teevad ennekõike akadeemilised töötajad ise, kuid seda saab võimestada sujuvalt toimiva tugistruktuuri ja toetava keskkonnaga. Rektorina soovin luua kultuuri uute ideede ja vastutust võtva aktiivsuse toetuseks. Toetada tuleb suurima võimaliku positiivse mõjuga asjade ärategemist. Ideed ei teki käsu korras, ei teki tingimata ülalt alla. Seetõttu peab toimuma usalduslik ja paindlik suhtlus ning ideede arendus koos läbipaistvate otsustusprotsessidega.
Rektor peab avalikult näitama, kuhu ülikool ja maailm liiguvad, milliseid tulemusi on saavutatud ja kuhu oleks meil üheskoos võimalik veel jõuda. Isegi kui täpne teekond pole alati selge, peab olema suur eesmärk kogu aeg edendada mitmekesist, väga head teaduspõhist ülikooli. Teaduse otsingulist loomust ja tulemusi tuleb tunnustada juba ammu enne, kui need mõõdetavaks on muutunud. Laiem avalik taju võimaldab kogu rahval saada osa sellest uhkusest, mida ülikooli töötajad ise nii sageli tunnevad oma parimate tulemuste avalikuks tegemise käigus.
Uute suundade arendamiseks tuleb otsida erinevaid viise, kuidas eesmärkide täitmist toetada. Partneritele ja ühiskonnale tuleb ka ise aktiivselt võimalikult palju tagasi anda – olgu need avatud kvaliteetsed õppematerjalid, maailma teaduse tulemuste tutvustamine ja lahtiseletamine, oma tööde esitlemine, selgitamine ja edasiandmine. Nii saame uhkusega tähistada peatset Tartu Ülikooli neljasajandat sünnipäeva.
Artikkel ilmus algselt ajakirjas Universitas Tartuensis.
